Dr Meeme Luks FULLGEVITY MEDICAL BLOG Suu–Soolestiku–Aju ja Mitokondri Põletikutelg. Eluenergiat reguleeriv nähtamatu võrgustik… Suuõõs on keha esimene diagnostiline aken mitte lõpp-punkt. Meie lähenemine põhineb tõsiasjal, et 80% kroonilisi haigusi algab või väljendub esimest korda just suuõõnes, sageli aastaid enne, kui sümptomid mujal kehas ilmnevad. Kui teie igemetes on põletik, siis ei ole see ainult “suuprobleem”. See on varajane hoiatusmärk: - kardiovaskulaarse riski suurenemisest, - ainevahetuskriisist, - neuroinflammatsioonist, - ja raku energeetilisest tasakaalutusest. 👉Mida meie teeme? Kasutame molekulaardiagnostikat (aMMP-8, hsCRP, vereanalüüse, digitaalröntgenoloogiat, mikrobioomanalüüs, jne) kombinatsioonis funktsionaalmeditsiiniga, et mõista mitte ainult “mis on valesti”, vaid “MIKS see juhtus” ja “kuidas kogu süsteemi taastada.” Me ei ravi hambaid. Me taastame tervist molekulist alates. 🧐MIKS SUU ON ORGANISMI “KONTROLLLAUD”? Suuõõs on ainus koht kehas, kus me saame mitteinvasiivelt: ✅ Jälgida põletikumarkereid reaalajas (aMMP-8, IL-1β) ✅ Analüüsida mikrobioomi koostist ja diversiteeti. ✅ Mõõta süsteemse põletiku varjatud signaale (hsCRP süljes) ✅ Tuvastada oksüdatiivset stressi ja mitokondraalset düsfunktsiooni. Fullgevity Medical diagnostika filosoofia. Traditsiooniline hambaravi :“Kas on kaaries? Kas ige veritseb?” Fullgevity Medical lähenemine: “Miks teie immuunsüsteem ei suuda suus ja mujal kehas tasakaalu hoida?” Me vaatame suud kui bioloogilist sensorit, diagnostilise info esimest allikat, kust saame lugeda kogu organismi põletiku, energia ja tasakaalu seisundit. 👉Varajane avastamine = aastaid võidetud aega ja kudede ning tervise säilitamine. Näiteks: Igemepõletik võib signaliseerida insuliiniresistentsust 3-5 aastat enne diabeedi diagnoosi. Igemepõletik korreleerub südame-veresoonkonna riskiga tugevamini kui kolesterool. Oraalse mikrobioomi düsbioos võib ennustada autoimmuunseid häireid. See ei ole “hambaravi”. See on eluenergeetika ennetav meditsiin.

🦷 Kaaries kui süsteemse põletiku näitaja. Tänapäeva bioloogiline hambaravi ei käsitle kaariest enam pelgalt “hambaauguna”, vaid nakkusliku ja süsteemse põletikulise protsessina, mille juured ulatuvad sügavale organismi immuunsüsteemi ja ainevahetuse regulatsiooni. 1. Kaariese olemus. Hambakaaries tekib bakterite, toitumise, sülje koostise ja peremeesorganismi vastupanuvõime koosmõjul. Bakterid, nagu Streptococcus mutans ja Lactobacillus spp., toodavad orgaanilisi happeid, mis demineraliseerivad emaili ja dentiini. Kui hamba pind ei suuda enam oma mineraalset tasakaalu taastada, tekib mikroskoopiline kahjustus ja seal algab põletikuline kaskaad. Tänapäevased uuringud näitavad, et juba varajases kaarieses aktiveeruvad põletikumediaatorid ja immuunvastus. Rakkude tasandil käivituvad: • aMMP-8 (aktiveeritud maatriksmetalloproteinaas-8), mis lagundab kollageeni ja sidekudet; • IL-6 ja TNF-α, mis levivad vere kaudu ja võivad tõsta süsteemset põletikutaset; • CRP (C-reaktiivne valk), mis on maksas toodetav süsteemse põletiku marker. 2. Süsteemne mõju. Kui hamba sees või igemepiirkonnas tekib krooniline põletik, ei jää see lokaalseks. Vereringe ja lümfisüsteemi kaudu võivad põletiku vahendajad levida kogu organismi. Tulemuseks on madalal tasemel krooniline süsteemne põletik, mida peetakse üheks olulisemaks riskiteguriks järgmiste haiguste puhul: • Südame-veresoonkonnahaigused. • II tüüpi diabeet ja metaboolne sündroom. • Neurodegeneratiivsed haigused (Alzheimeri tõbi) • Liigespõletikud ja autoimmuunhaigused. Uuringud (Saraç F., 2025; AlShammari, 2024; Guo et al., 2024) on kinnitanud, et ka ravimata hambakaaries on seotud kõrgema süsteemse põletiku indeksiga (SII) . See on laboratoorne marker, mis arvutatakse neutrofiilide, trombotsüütide ja lümfotsüütide suhte põhjal. Lapsed, kellel oli ravimata kaaries, näitasid SII väärtust 384 ±186 võrreldes tervete laste 294 ±139-ga (p = 0.02). 3. Kliiniline tõlgendus. Bioloogiline hambaarst näeb iga hambaauku kui potentsiaalset põletikukollet, mis võib nõrgendada kogu keha tasakaalu.

Fullgevity Medical Blog Targa liikumise kunst: kuidas kohandatud treening toetab krooniliste haiguste ravi? Liikumine ei ole lihtsalt sport ega hobitegevus, see on organismi sisemine raviprotsess. Õigesti kohandatud liikumine võib vähendada suremust kuni 30%, parandada elukvaliteeti ja muuta krooniliste haiguste kulgu. Tänapäevane teadus räägib täppismeditsiinist, kus iga treening on nagu ravim: õiges annuses, õige inimese jaoks, õige ajastusega. See ei tähenda maratone ega raskuste tõstmist, vaid järjepidevat, teadlikku ja sihipärast liikumist, mis sobib sinu seisundile. (Hoffmann jt, CMAJ, 2016; Yin jt, J Sport Health Sci, 2025) 🧐Kohandatud liikumise põhimõtted. 👉Artriit ehk liigeseid säästev liikumine. Parim on madala mõjuga liikumine, mis ei koorma liigeseid: ujumine, rattasõit, vesivõimlemine. Regulaarne treening vähendab valu ja parandab liigeste liikuvust 20–30%. Alustuseks piisab 10–15 minutist vesivõimlemisest 3 korda nädalas. Kui liigesed on valulikud või turses, aitab soe vesi liikumist kergendada ja lõdvestada. 👉Vähk: jõutreening ja toitumuslik tugi. Vähiravi ajal tekib sageli lihasmassi kadu ehk kakeksia. Kahe-kolme korra nädalas tehtud kerge jõutreening koos valgurohke toiduga aitab lihasmassi säilitada ja taastada. Keharaskusega harjutused, väljaasted või seina vastas kätekõverdused sobivad hästi alustuseks. Kui ravikuuriga kaasneb tugev väsimus või vereloome langus, tuleb treeningu intensiivsus kindlasti arstiga kooskõlastada. 👉KOK ehk krooniline obstruktiivne kopsuhaigus. Kerge aeroobne tegevus, näiteks aeglane jalutamine või rattasõit, parandab hingamisvõimet ja hapnikutarbimist. Oluline on vältida liiga külma või kuuma õhku, mis võib vallandada bronhospasmi. Alustada tasub 10-minutiliste jalutustega mitu korda nädalas, vajadusel koos hapnikuseadmega. Juba mõne nädala jooksul võib näha märgatavat vastupidavuse ja enesetunde paranemist. 👉II tüüpi diabeet ja veresuhkru stabiliseerimine. Liikumine on diabeedi parim looduslik ravim. 150 minutit mõõduka intensiivsusega treeningut nädalas (näiteks 30 minutit 5 päeval) parandab insuliinitundlikkust ja vähendab veresuhkru kõikumist.

Miks sagedus on olulisem kui kestus? Meie keha ei ole loodud istuma. Veelgi vähem ootama “õiget hetke” liikumiseks. Uuem teadus kinnitab: oluline pole, kui kaua sa liigud, vaid kui sageli sa katkestad oma paigalseisu. 2025. aasta ekspertide konsensus (Yin M, Chen P, Mao L, J Sport Health Sci) tõi välja mõiste SBAE – Short Bouts of Accumulated Exercise ehk lühikesed, akumuleeritud liikumisepisoodid.Need on 2–10-minutilised liikumishetked, mis päeva jooksul “liituvad” terviseks. 🧐 Mis on SBAE? SBAE tähendab liikumist väikeste osadena: trepist käimine, mõned kükid pärast koosolekut, 5-minutiline jalutuskäik pärast lõunat. Need mikropausid parandavad verevarustust, aktiveerivad mitokondreid ja hoiavad aju erksa. 💡 Kolm 10-minutilist kõndi päevas annab sama füsioloogilise efekti kui üks 30-minutiline treening. 🧐Miks see töötab? Iga väike liikumine “taaskäivitab” organismi. Veresooned laienevad, hapniku juurdepääs paraneb, põletikumarkerid vähenevad ja veresuhkur stabiliseerub. Ka aju reageerib kohe: juba 5-minutiline liikumine tõstab dopamiini, serotoniini ja endorfiinide taset. ➡️ Sa ei pea tundma end motiveerituna enne liikumist kuna motivatsioon tuleb liikudes ise peale. See on dopamiinikõvera mehhanism: liikumine ise tekitab heaolutunde, mitte vastupidi. 🧐“Exercise snacking” ehk liikumise suupisted. Nagu sööd päeva jooksul vahepealseid suupisteid, võib ka liikumine olla jaotatud väikesteks “ampsudeks”. 10 kükki = üks snäkk. 20 sekundit plankku = teine snäkk. Kokku saad päevas korraliku “füüsilise eine”. Liikumise mikrodoosid on uue treeninguteaduse keskne kontseptsioon. See lähtub põhimõttest MED – Minimum Effective Dose: “2 minutit on parem kui 0 minutit. 5 minutit on parem kui 2. Iga sekund loeb.” See murendab “kõik või mitte midagi” mentaliteeti, mis paljudel liikumise takistab. 🧐 “2-minuti reegel” ja mikroharjumused. Käitumispsühholoog James Clear (viidates Gardneri uuringutele, 2012) on sõnastanud lihtsa põhimõtte: “Kui miski võtab alla 2 minuti, tee see kohe ära.”

FULLGEVITY MEDICAL BLOG Autor: dr Meeme Luks Vananemine ei toimu korraga vaid see algab seestpoolt. Viimaste aastate teadus on toonud selgust millessegi, mida me kõik oma kehas aeg-ajalt tunneme: vananemine ei ole juhuslik ega ühtlane protsess. Mitmete 2024–2025. aasta uuringute tulemused kinnitavad, et iga organ vananeb omas tempos. Cell Metabolism ajakirjas avaldatud UK Biobank uuring analüüsis üle 50 000 inimese andmeid ja näitas, et sama inimese erinevad organid võivad vananeda märgatavalt erineva kiirusega. 2025. aasta juulis avaldas Cell ajakiri Hiina Teaduste Akadeemia ulatusliku uuringu, mis jälgis valkude muutusi 76 inimese kaheksas kehasüsteemis, kinnitades, et mõned organid hakkavad muutuma juba kolmekümnendates, teised alles viiekümnendates eluaastates. Vananemine ei ole ainult kortsud ja hallid juuksed, see on aeglane muutus kehas, rakkudes ja nende energiakeskustes ehk mitokondrites. Kuid oluline on mõista, et “vananemise tempo ja muster on individuaalne” Geneetika, eluviis ja keskkond mõjutavad seda, millised organid ja millal täpselt vananema hakkavad. 👉30ndad: nähtamatu algus. Vananemine ei alga kõigil täpselt samal ajal, kuid uuringud näitavad, et esimesed süsteemsed muutused hakkavad paljudel inimesel ilmnema umbes kolmekümnendates eluaastates. Metabolism hakkab aeglustuma juba umbes kahekümnendate lõpus. Rakud ei taastu enam päris sama tempoga ning hormonaalne tasakaal hakkab vaikselt kõikuma. Cell ajakirjas avaldatud uuringus tuvastati varajased muutused näärmesüsteemis (eriti neerupealistes, mis toodavad stressihormoonide ja energiavahendajaid) juba 30. eluaasta paiku. Need on ajad, mil hea uni, piisav liikumine ja stabiilne toitumine panevad aluse sellele, kuidas me vananeme. Mida varakult kehas toimuvat märgata ja toetada, seda pikem on tervisevaru hilisemaks eluks. ❗️Oluline Mitte kõik inimesed ei koge neid muutusi samal ajal või samas ulatuses. Geneetika, eluviis ja isegi varasemad stressikogemused mängivad rolli. 👉40ndad: energia ja vastupidavus.